Puhas ja läikiv auto võib esmapilgul tunduda väga heas korras. Siis suunad sellele ühe tugeva valguse või viid auto päikese kätte – ja järsku on värv täis peeneid kriime, mis moodustavad valguse ümber justkui ämblikuvõrgu.

Detailingus nimetatakse seda sageli swirl marks ehk pesukriimudeks.

Alloleval fotol on väga hästi näha, millest jutt käib: vasakul on tugevalt kahjustunud värvipind ja paremal korrigeeritud pind. Mõlemad võivad varjus või tavavalguses tunduda lihtsalt „mustad ja läikivad“, kuid punktvalgus näitab tegeliku olukorra kohe välja.

Mis see „ämblikuvõrk“ tegelikult on?

See ei ole üks suur kriim.

Tegemist on tuhandete ja tuhandete väga väikeste kriimustustega läbipaistvas lakikihis.

Auto värvkate koosneb lihtsustatult:

krunt → värv → läbipaistev lakk

Just laki sisse tekib suurem osa sellest peenest kahjustusest.

Kui valgus tabab siledat lakipinda, peegeldub see ühtlaselt tagasi ja näeme sügavat läiget.

Kui lakipind on täis mikrokriime, hakkab iga väike kriim valgusega isemoodi mängima. Selle tulemusena muutub peegeldus hajusaks ning valgusallika ümber tekibki tuttav ämblikuvõrgu efekt. 

Seetõttu võib auto varjus tunduda väga ilus, aga tugeva LED-valguse või päikese käes hoopis teistsugune.

Kuidas need kriimud autole tekivad?

Kõige sagedamini pesemise ja kuivatamise käigus.

Näiteks:

automaatpesula harjad;
must pesukäsn või kinnas;
liiv ja liivaterad pesukindas;
ühe ämbri kasutamine, kus mustus liigub koos kindaga tagasi värvipinnale;
määrdunud või kõvale pinnale kukkunud mikrokiudlapp;
auto kuivatamine määrdunud rätikuga;
tolmu kuiva autolt lapiga pühkimine;
linnud, liiv, talvine mustus ja muu abrasiivne saaste.
Lume pühkmisel määrdunud autolt või määrdunud harjaga.

Põhimõte on tegelikult lihtne:

kui mustuseosake jääb värvipinna ja pesukinda või lapi vahele, toimib see nagu imeväike liivapaber.

Üks kord ei pruugi midagi märgatavat juhtuda. Aga kui sama protsess kordub kümneid või sadu kordi, on tulemus lõpuks selgelt nähtav.

Miks mustadel autodel on probleem eriti hästi näha?

Must värv ei tekita rohkem kriime.

Must värv lihtsalt näitab need palju paremini välja.

Mida tumedam ja sügavam värvipind, seda suurem on kontrast sileda pinna ja mikrokriimude vahel. Seetõttu võib must auto pärast pesu tunduda suurepärane, kuid üks tugev LED-valgus paljastab kogu tegeliku olukorra.

Just sellepärast kasutatakse professionaalses detailingus kontrollimiseks spetsiaalset punktvalguse allikat.

Kas „ämblikuvõrku“ saab eemaldada?

Jah – enamasti saab.

Aga siin on oluline vahe:

Peitmine ≠ eemaldamine

Mõned vahad, glaz’e’id ja täiteaineid sisaldavad tooted võivad kriimud ajutiselt vähem nähtavaks muuta.

Auto võib pärast töötlemist tunduda väga hea, kuid kriimud ise on endiselt lakis olemas. Kui täiteaine mõne pesuga eemaldub, tulevad need jälle nähtavale.

Päriselt eemaldamiseks tuleb kriimustused lakipinnast välja poleerida.

See tähendab, et poleerimise käigus eemaldatakse kontrollitult väga väike kogus lakki ning pind tasandatakse kriimustuste põhjani.

See on ka põhjus, miks professionaalne värviparandus ei ole lihtsalt „auto üle poleerimine“.

Miks ei saa kogu autot lihtsalt kiiresti üle lasta?

Sest iga auto ja iga värvipind on erinev.

Enne poleerimist tuleb:

auto põhjalikult pesta;
eemaldada pigijäägid ja muu kinnitunud mustus;
vajadusel teha rauaeemaldus;
vajadusel savitada/dekontamineerida;
kuivatada ja kontrollida pind;
hinnata värvi seisukorda tugeva valguse all;
vajadusel mõõta värvikihi paksust;
teha testala, et leida konkreetsele värvile sobiv kombinatsioon;
valida õige poleerimispadi ja abrasiiv;
töötada paneel paneeli haaval;
kontrollida tulemust pärast poleerimisõlide eemaldamist;
vajadusel teha teine või kolmas töötlusetapp;
lõpuks pind kaitsta.

Ehk suure osa tööst moodustab tegelikult ettevalmistus, kontrollimine ja viimistlemine, mitte ainult poleerimismasina käes hoidmine.

Ka tootjate tehnilistes juhendites rõhutatakse, et peente kriimude eemaldamiseks tuleb kasutada kontrollitud masinpoleerimist ning õiget padja ja poleerimisainet.

Kõiki kriime ei ole mõistlik eemaldada

See on üks olulisemaid asju, mida autoomanik peaks teadma.

Lakki ei ole lõputult.

Kui eesmärgiks seada 100% kõikide kriimude eemaldamine, võib lõpuks olla vaja eemaldada ebamõistlikult palju lakki.

Sügavama kriimu puhul võib olla mõistlikum jätta see veidi nähtavaks, kui hakata seda lõputult sügavamaks poleerima.

Professionaalse värviparanduse eesmärk ei peaks olema:

„Kõik kriimud peavad kaduma, ükskõik mis hinnaga.“

Pigem:

„Eemaldame võimalikult palju defekte, säilitades samal ajal võimalikult palju originaalset lakki.“

See on põhjus, miks korralik detailer ei saa enne auto nägemist ausalt lubada, et „kõik kriimud tulevad välja“.

Üheastmeline või mitmeastmeline poleerimine?

See sõltub auto seisukorrast ja soovitud tulemusest.

Kergem kahjustus

Kui värvipinnal on peamiselt peen ämblikuvõrk ja kerge tuhmumine, võib piisata ühest korralikult valitud poleerimisetapist.

Tulemuseks võib olla väga suur visuaalne muutus ilma liigse materjali eemaldamiseta.

Tugevam kahjustus

Kui pinnal on lisaks ämblikuvõrgule sügavamaid kriime, tugevamat oksüdatsiooni või ulatuslikku pesukahjustust, võib vaja minna:

lõikamine → viimistlemine → kontroll → kaitse

See tähendab rohkem tööaega, rohkem kontrollpunkte ja rohkem kasutatavaid materjale.

Miks üks auto võtab 4 tundi ja teine terve päeva?

Sest „auto“ ei ole töömahu ühik.

Tööaega mõjutavad näiteks:

auto suurus;
värvi tüüp ja kõvadus;
värvikihi seisukord;
kriimude sügavus;
varasemad poleerimised;
auto kere kuju;
liistud ja servad;
kitsad detailid;
värvipinna saastatus;
soovitud lõpptulemus;
ühe- või mitmeastmeline korrigeerimine.

Ja kõige olulisem:

poleerimine ei alga sellest, kui masin kätte võtta.

Kui auto tuleb korralikult ette valmistada, kontrollida, poleerida, vahepeal puhastada ja lõpuks veel tulemuse suhtes kriitiliselt üle vaadata, kulubki sellele aega.

Miks see töö ei ole odav?

Sest klient ei maksa ainult poleerimismasina töötundide eest.

Hinna sees on:

pesu + dekontamineerimine + ettevalmistus + kontroll + testala + masinpoleerimine + padjad + poleerimisained + puhastus + kontroll + viimistlus + kaitse + tööaeg.

Lisaks on professionaalse töö puhul oluline oskus mitte liiga palju teha.

Hea tulemus ei ole lihtsalt see, et auto on pärast poleerimist läikiv.

Hea tulemus on see, et:

defektid on reaalselt eemaldatud või mõistlikult vähendatud;
pind on ühtlaselt viimistletud;
uusi hologramme ei tekitata;
lakki ei eemaldata põhjendamatult palju;
tulemust kontrollitakse korraliku valguse all;
auto omanik saab aru, mida on võimalik ja mida ei ole mõistlik teha.

Ja kõige tähtsam – kuidas vältida ämblikuvõrgu tagasitulekut?

Poleerimine parandab olemasoleva kahjustuse.

Aga kui pärast seda pesta autot samamoodi nagu enne, tekib ämblikuvõrk uuesti.

Seetõttu on pärast värviparandust oluline õige pesutehnika:

korralik eelleotus;
võimalikult vähene füüsiline kontakt;
puhas pesukinnas;
piisav määrimine;
mustuse eraldamine pesuveest;
puhtad mikrokiudlapid;
auto mitte kuivalt üle pühkida;
vältida harjadega automaatpesulaid.

Poleerimine annab värvipinnale tagasi selle selguse. Õige pesemine aitab sellel ka püsida.

Poleerimine ei ole „auto kiirelt läikima“

See on kontrollitud värviparandus.

Ja just seetõttu ei tasu head poleerimist võrrelda teenusega, kus auto „lastakse kiiresti masinaga üle“.

Me ei lõpeta tööd siis, kui auto on lihtsalt puhas.
Me lõpetame siis, kui tulemus vastab meie enda standarditele.

Poleerkaru
Detailing, värviparandus ja keraamiline kaitse.

Miks autole tekib „ämblikuvõrk“ ja miks selle eemaldamine ei ole kiire ega odav töö?